Kokkulepe aitab tehisaru kiire arengu tingimustes seniseid häid tavasid selgemalt sõnastada ning annab edasiseks koostööks ühtse ja läbipaistva raamistiku. Sünteeshäälte arendamine ja kasutamine peab toetuma selgetele kokkulepetele, õiguskindlusele ning lugupidavale koostööle kõigi asjaosaliste vahel.

Eesti Näitlejate Liidu esimehe Reimo Sagori sõnul puudutab sünteeshäälte kasutamine ja areng pea kõiki inimesi. Nii neid, kes tehnoloogiat loovad, kui ka neid, kelle häält selleks kasutatakse või kes selle vilju iga päev maitsevad: «Selged ja ühised reeglid annavad kõigile lepinguosalistele kindlama jalgealuse ning on suur rõõm, et olemegi selleni nüüd jõudnud. Täname kõiki, kes koostöösse panustasid!»

Mõlemad pooled näevad kokkuleppes olulist sammu laiemas ühiskondlikus arutelus tehisaru, inimtöö väärtuse ja isikuõiguste kaitse üle. Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Keele Instituut soovivad oma koostööga toetada selliste lahenduste kujunemist, mis ühendavad keele- ja tehnoloogiaarenduse võimalused selgete kokkulepete ning inimese õiguste austamisega.

«Hea meel on selle üle, et koostöös Eesti Näitlejate Liiduga saime seniseid põhimõtteid täpsustada viisil, mis annab näitlejate sünteeshäälte kasutamisele tulevikus veelgi selgemad raamid. See kokkulepe kinnitab, et innovatsioon ja vastutustundlik tegutsemine saavad käia käsikäes,» sõnas Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.

Muu hulgas on leppes olulisima eesmärgina sõnastatud, et edaspidi võib Eesti Keele Instituut kasutada Eesti Näitlejate Liidu liikmete hääli üksnes arendus- ja teadustegevuseks. Nii näiteks võib hääli kasutada Invarust ostetava pimedatele mõeldud seadme tarbeks, kus loetakse menüüd ette sünteesihäälega, või ERRi tasuta kanalites ette loetavate subtiitrite korral.

Samas ei tohi häält kasutada näiteks, et kasutajatoe telefoniliinil klientidele automaatselt mõni sõnum ette lugeda.

Leppega saab lähemalt tutvuda SIIN.