Delfi meediamaja tegeles eelmisel nädalal massiivse artiklisarja raames väidetavalt Eesti ühiskonda halvanud sõjahirmuteema kajastamisega. Esiteks tunnustus Delfile, et see vajalik teema üles võeti. Sõjaärevuse verbaalne ventileerimine on vajalik, nagu ka arutelu selle üle, kuidas üldse sõjahirmust rääkida. Teisalt oleks seda olulist teemat saanud käsitleda andmepõhisemalt, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.
Lugesin Delfi möödunudnädalasest ulatuslikust sõjahirmuartiklite sarjast välja kaks läbivat sõnumit: (a) sõjahirmul on suur ja kahjulik mõju nii majandusele, sündimusele, vaimsele heaolule ja rahvussuhetele; (b) suur osa sõjahirmust on valede sõnumite ja ülepaisutatud suhtekorralduse tagajärg. Mõlema väite puhul oleksin igatsenud andmepõhisemat lähenemist.