Rohepöörde vajalikkuse ja võimalikkuse hindamine (nii Eesti kui maailma mastaabis) on juba mõnda aega olnud omaette huvitav intellektuaalne väljakutse. Poliitikud, aktivistid ja «eksperdid» suudavad segaste eelduste, andmete ja uuringute najal näidata asju alati sobivas perspektiivis, kirjutab füüsik Valter Kiisk.
Suures pildis peaks olema ilmne, et taastuvenergia on minevik: see on vahetu, hajutatud energia ümbritsevas looduses, mida mitmesugusel kujul kasutati enne fossiilkütuste avastamist (valgusele, soojusele ja fotosünteesi produktidele lisaks olid tuuleveskid, vesirattad, purjelaevad jms). Tõsi küll, moodsad valgust ja tuult püüdvad agregaadid annavad kohe välja elektrienergiat, aga elektri genereerimisel esinevad endiselt märgatavad kaod ja – mis veelgi olulisem – elekter ise ei ole energiakandja, vaid tuleb ära tarbida samal hetkel, kui see tekib.
Kaitseminister Pevkur korraldas täna pressikonverentsi. Nagu aru sain, ei eita ta, et kohustusi 1,6 miljardi euro moona soetamisel on võetud 0 eurot. Pevkur ei ole paraku tajunud oma vastutust, kirjutab Isamaa esimees Urmas Reinsalu.
2023. aasta suvel nõudsin kaitseministrilt täiendava moona soetamist vastavalt kaitseväe juhataja ettepanekutele, millega Pevkur toona ei arvestanud. Ta vastas mulle 1. juulil 2023 Delfi kanalis, et selline nõudmine on populism ja selleks pole raha.
Reformierakond on kolm kümnendit osanud valitsuskriiside ja- remontide ajal etendada nn uue ärkamise ja poliitika etendust, kusjuures valijad on selle koomuski alati alla neelanud. Oravad teevad seda Kristen Michali juhtimisel ka praegu, ainult et erinevalt varasemast aastakümnetest ei ole samal ajal käinud meie ümber sõda, kirjutab ajakirjanik Kadri Paas.
Praegusel nn koalitsioonikõneluste näidendil ei ole mõtet peatuda, see on humoresk. Jätkub senine, riigikaitseinvesteeringutega venitav, Kremli-ohtu alahindav ja maksumaksjaid kurnav vasakpoolne poliitika, maksud ja aktsiisid tõusevad, teed lagunevad ja automaks jääb kehtima – sellest ei tehta isegi enam juttu ja see kerkib paari aasta pärast veelgi. Kuigi Eesti 200 lubas enne valimisi kindlas kõneviisis, et automaksu ei tule ja Reformierakond veel resoluutsemalt, et maksud ei tõuse.
USA president Donald Trump on pannud Euroopa ühtsemalt hingama, andes mõista, et USA ei panusta enam nii palju kontinendi julgeolekusse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
J. M. Keynes tunneks praegu rõõmu, kui ta näeks, mis Euroopa majanduses toimub ja mis plaane tehakse. Keynesi võib pidada eelmise sajandi ilmselt kõige mõjukamaks majandusteadlaseks. Tema raamat «Üldine hõive, intressi ja raha teooria» («The General Theory of Employment, Interest and Money») oli epohhiloov mitmele põhjusel. Esiteks tähistab see teos makroökonoomika kui distsipliini algust, teiseks näitas Keynes, et sügava kriisi ajal ei saa turud ise hakkama, vaid vajavad riigipoolset tuge ja turgutamist. See lähenemine vastandub nn klassikalisele koolkonnale makroökonoomikas, mille järgi turg paneb kõik ise paika ja riik peaks sekkuma nii vähe kui võimalik.
Senise aasta üks rõõmustavamaid uudiseid on rahva huvi lausa lamemaalikult hea naljaraamatu vastu. Võib-olla peaksime andestava huumoriga võtma ka riigi valimisteenistuse (RVT) ja mõne meie IT-spetsialisti emotsionaalseid reaktsioone minu eelmisele artiklile (PM, 04.02.25), kuna nad on vastuolus autorite enda eelnevate väidete ja avaliku teabega, kirjutab TTÜ juhtivteadur Ago Samoson.
Mitmesugused organisatoorsed, juriidilised ja tehnilised vastuolud on saatnud kahjuks kogu valimiste tiigrihüpet. Üle e-varju hüppamine võis olla õigustatud Eesti kuvandi kujundamiseks, aga enam mitte uues julgeolekuolukorras. Poliitiliste valikute tunnustamise konsensus on juba keeruline küllalt, sellele valimiste protsessi ja kontrolli ebamäärasuste lisamine teeb olukorda ainult halvemaks.
