Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

TRIIN KATARIINA TAMMERT Võru on New York – väikelinna pubid on täitunud lustlike ameeriklastega

Liitlaste soomuk Võru keskväljakul NATO päeva tähistamisel.
Liitlaste soomuk Võru keskväljakul NATO päeva tähistamisel. Foto: Arved Breidaks

Päris ootamatu on Katariina Suure asutatud Eesti ja Läti kunagist pealinna kergelt amerikaniseerumas näha. Allpool mõned pildikesed läbi hobiantropoloogi silmade sügistalvest 2024.

Ma ei mäleta täpselt, millest meie «Võru on New York» siseringi nali kunagi alguse sai. Ehk kümmekond aastat tagasi ühe Võru söögikoha uksel juhusliku kleepsu nägemisest, kus multikategelased hoidsid silti tekstiga «New York»? Või sellest, et pärast 2016. aastal mu kolmanda romaani ilmumist, mille peategelane kolis New Yorki, kolisin mina Võrru? New York oleks tollases vanuses ilmselt palju loogilisem ja võimalusterohkem valik olnud, aga mõte Võrust tegi mulle umbes miljon korda rohkem rõõmu ja mul on kalduvus pehmetest väärtustest lähtuda. Rõõm, armastus jne. Üsna naiselik vist.

Seda ma sain hiljem, juba Võrus elades teada, et sarnaselt New Yorgile koosneb siinse vanalinna tänavavõrgustik korrapärastest paralleeltänavatest. Ainult et siin ristuvad nad Kreutzwaldi ja Jüri avenüüdega.

RAINER SAKS Vene õhutõrje üritas alla tulistada enda lennukit, kuid ei saanud sellega hakkama

Venemaa S-300 õhutõrjesüsteem.
Venemaa S-300 õhutõrjesüsteem. Foto: Sergey Pivovarov

Eile õhtul teatati droonirünnakust Baškiiria​s Salavati linna lähedal asuvas nafta rafineerimistehases (1200 km Ukraina piirist), kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Hiljem levis info, et õhuhäire põhjustas hoopis Venemaa väikelennuk AN-2 (mida rahvasuus tuntakse Metsavahi või Moosiriiuli hüüdnimega). Väidetavalt sisenes lennuk lennukeelu tsooni ja Vene õhukaitse avas selle pihta tule, kuid ei suutnud lennukit tabada.

Selle intsidendi võiks seega liigitada Venemaa eripärast olemust kinnitavate kurioosumite hulka. An-2 lennuk lendab aeglaselt (kuni 190 km tunnis), mistõttu on see üsna sobiv platvorm veidi aeglasemalt lendavate droonide küttimiseks või avastamiseks. Seepärast ei võta ka välistada versiooni, et Ukraina droonid siiski jõudsid Baškiiriasse kohale. Mitte mingit kõrgel tasemel organiseeritud õhukaitset Venemaa kaugemates sisepiirkondades praegusel ajal ei ole ning kohalikud tegutsevad nii, nagu oskavad. Ja et ei jääks vale muljet. An-2 on omas klassis väga töökindel lennuvahend ning sobib kasutamiseks ka tulevikus.

VALDO PÕDER Mupo ametnike õigused vajaksid laiendamist

Munitsipaalpolitsei patrullauto.
Munitsipaalpolitsei patrullauto. Foto: Konstantin Sednev

Nüüd, kui enamik Eesti arvestatavaid poliitilisi parteisid on Tallinna koalitsioonis osalenud, on poliitikute suust kadunud jutud kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse ehk mupo mõttetusest. Aastas umbes 36 000 väärteomenetluse läbiviimine ja Tallinna kriisivalmidusteenuse kõrge taseme arendamine räägib enda eest, kirjutab Tallinna munitsipaalpolitsei patrulli- ja valveosakonna juhataja Valdo Põder.

Ajal, mil politsei on ressursside kärbete tõttu hõrenenud ja ei suuda enam täita kõiki talle seadusega antud ülesandeid, ei tohiks riik lihtsalt käsi üles tõsta ja olukorraga leppida. Vastupidi, ärevas julgeolekuolukorras tuleb leida erinevaid lahendusi ja võimekusi, kuidas politseilt osa koormavaid kohustusi ära võtta, et nende kõrgetasemeline pädevus keerulisemate ülesannete peale suunata. Kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksused on selleks väärtuslik lisaressurss.

KOVi korrakaitseüksused ei ole mingisugune hiljutine heureka. Tallinnas on mupo toimetanud juba 21 aastat. Enamikus Lääne-Euroopa riikidest on munitsipaalpolitsei üksused kordades vanemad organisatsioonid ja nende tihe koostöö riigipolitseiga on täiesti loomulik ja tavapärane osa igapäevasest tööst. Kuigi nende ülesanded osaliselt kattuvad ja esialgu võib vastutusalade mõistmises segadus tekkida, ei ole see piisav põhjus, miks ei võiks Eestis KOVi korrakaitsjate tegevusulatus ja nende järelevalveõigused laiendada.

ENE JÜRJENS Rahvuslik rikkus või hirm minevikust? Uus pilk Eesti fosforiidile (2)

Esimene suurem kogus fosforiiti toodi analüüsideks Aru-Lõuna lubjakivikarjääris puuraugust pinnale.
Esimene suurem kogus fosforiiti toodi analüüsideks Aru-Lõuna lubjakivikarjääris puuraugust pinnale. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Fosforiit on meie rahvale oluline ja aktuaalne teema, millel on suur roll Eesti taasiseseisvumises. Kunagine vastuseis võõrvõimu plaanide vastu ühendas Eesti rahva, kirjutab geoloog, kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens.

Toona oli hirm tuhandete uute sisserändajate ees, aga kuna neid põhjusi ei saanud avalikult välja tuua, saime olla ühtsed ja väljendada oma meelsust keskkonnateemadest rääkides ja neid võimendades.

Kahjuks jäid selles protsessis suurimateks kaotajateks geoloogid – need samad oma valdkonna spetsialistid, kes aitasid tookord keskkonnakaitselisi ja geoloogilisi argumente formuleerida. Kuid nende pühendumus Eestile oli prioriteet, isegi kui geoloogia eriala populaarsus langes. Praeguseks on puudu terve põlvkond geolooge, kes saanuksid jätkata meie loodusvarade uurimist, meie teadmistes on lünk. Ülikoolides enam ei olnud huvilisi tudengeid ja eriala ähvardas sulgemine. Riiklik geoloogiateenistus likvideeriti ja see muutus kommertslikuks osaühinguks.

Henri Zeigo: mitu santi päästab traditsiooni?

Henri Zeigo.
Henri Zeigo. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Mardi- ja kadripäev on selleks aastaks läbi. Nii mõneski kodus võidi tunda rõõmu selle üle, et mardi- ja kadrisandid pole siitilmast päris ära kadunud. Mõlema puhul olin ka ise nende olemasolu tunnistajaks. Ühel päeval käis koduukse taga üks kolme-neljaliikmeline seltskond, kaks nädalat hiljem aga teine samaarvuline trobikond lapsi. Võiks öelda, et traditsioon elab, kuid kas veel pikalt?

Ega muidu tekiks kahtluseussi, kui poleks võrdlusmomenti halloween’i pidamisest samas kandis. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et nende kostümeeritud laste hulk, kes Ameerikast pärit tähtpäeva tähistamise vaimus ukse taga kopsimas käisid, võis ulatuda poolesajani, või oli neid enamgi. Minu tagasihoidlikul hinnangul näitab see selget muutust noorema põlvkonna kultuuritajus.

Kui varem on mardi- ja kadrisandiks jooksmisele takistuseks peetud lukustatud trepikodasid või kurja koera eramaja hoovis, siis uuselamurajoonides, kus on palju ridaelamuid või paarismaju, see üldjuhul ei kehti. Uute hoonete planeeringud on õue poole enamasti avatud, pole aeda või muud füüsilist takistust. Nii saab muretult peaaegu iga kodu ukseni. Ja kuna nendes elurajoonides elab palju noori peresid, siis võiks eeldada, et kõikidele loetletud tähtpäevadele leidub piisaval määral järgijaid. Aga ei! Halloween’i kombestik domineerib pika puuga.

Tagasi üles
0.25
0.5
0.75
1
1.25
1.5
2
Kuula järgmisena
00:00 / 00:00