Suur osa töötajatest on finantsiliselt raskes olukorras, kus pärast igakuiste kulude katmist ei jää palgast midagi üle. Ainult vähesed töötajad suudavad kõrvale panna olulise osa oma sissetulekust, samas kui paljudel ei ole võimalik üldse säästa, selgus tööportaali CV.ee tellitud uuringust.
«Praegune majanduskeskkond on muutnud töötajate jaoks säästmise keeruliseks, kuna palgad ei ole elukallidusele järele jõudnud», sõnas CV.ee müügijuht Indrek Harjak. «Vaadates tööandjate uuringu tulemusi, siis nii pea suuremat palgatõusu oodata ei ole, mis omakorda muudab finantsilise kindlustunde saavutamise järjest raskemaks. Tööandjad võiksid aktiivsemalt toetada töötajate rahatarkuse suurendamist, et vähendada finantsstressi.»
CV.ee tööturu monitooring näitab, et rohkem kui 75 protsenti töötajatest ei ole rahul oma praeguse palgaga, mis tekitab tööotsijates muret tuleviku ees, sest nende palk ei kata elamiskulusid piisavalt ning puudub rahaline tagavara ootamatuteks olukordadeks. Ka tööandjad on otsustanud lähikuudel uusi lisaboonuseid mitte pakkuda ega palkasid tõsta, mis võib veelgi vähendada töötajate finantsilist kindlustunnet ja suurendada stressi tuleviku ees.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega tõstetakse mitmeid töötajatega seotud erisoodustuste maksuvabasid piirmäärasid, kuna aastatega on hinnad tõusnud.
«Viime maksuvabad piirmäärad vahepeal kerkinud elukallidusega kooskõlla, seda on ettevõtted juba pikalt oodanud,» ütles finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitamise piirmäär on praegu 30 senti kilomeetri kohta ja kuni 335 eurot kuus. See tõuseb 50 sendini kilomeetri kohta ja kuni 550 euroni kuus. Hüvitise piirmäära muudeti viimati 2011. aastal.
Pangaliit on seisukohal, et kaitseinvesteeringute lisarahastuse lahendab kaheprotsendiline kasumimaks, mida maksaksid kahe aasta vältel kõik ettevõtted.
«Kui kaitseinvesteeringute rahastamiseks hetkel muud alternatiivi pole, toetavad pangad pakutud valikute seast kaheprotsendilise ajutise riigikaitselise kasumimaksu kehtestamist kõigile ettevõtetele,» ütles Eesti Pangaliidu volikogu juhi Kadri Kiisel, kelle sõnul ei ole maksustamise küsimuses laual ühtegi head valikut. «Meie hinnangul arvestaks ettevõtete kasumi maksustamine võrreldes pakutud alternatiividega kõige paremini ettevõtete tegeliku võimekusega riigikaitsesse panustada, mõjutaks kõige vähem ettevõtete investeeringuid majandusse ning oleks kõige laiapõhjalisem, läbipaistvam ja õiglasem.»
Pangaliit kirjutas valitsuskoalitsiooni partneritele saadetud seisukohas, et stabiilne maksukeskkond on väärtus, mille eest peaksid ühiskonnas seisma kõik. Geopoliitiline olukord toob aga kaasa terava vajaduse suurendada riigikaitsekulutusi. Kui maksutõusudele alternatiivset rahastust ei leita, on oluline, et ettevõtete täiendav maksustamine oleks ajutine, laiapõhjaline, jaotuks üle majanduse võrdselt ning oleks võimalikult lihtsalt administreeritav.
USA aktsiaturud näitasid reedel tugevust, kui S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks lõpetasid nädala viis päeva kestnud muljetavaldavate tõusudega. Kulla hind tegi uue rekordi. Oodatakse eelseisvat Föderaalreservi kohtumist.
S&P 500 indeks kasvas 0,54%, sulgudes 5626,02 punktil, mis jääb vaid napilt alla selle juuli kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Tehnoloogiarikas Nasdaqi liitindeks tõusis 0,65%, jõudes 17,683.98 punktini. Mõlemad indeksid on nüüd tõusnud viis päeva järjest. Dow Jonesi tööstuskeskmine suurenes 297,01 punkti võrra ehk 0,72%, sulgudes 41,393.78 punktil.
Turul vedasid tõusu eelkõige kommunaalteenused, side ja tööstussektor, mille aktsiad kasvasid umbes 1%. Investorid jätkasid ka suurte tehnoloogia- ja pooljuhtfirmade aktsiate soetamist, mis on aidanud viimase nädala tõusurallile kaasa pärast tehnoloogiasektori hiljutist nõrgemat esinemist. Näiteks Super Micro Computer ja Arm Holdings kasvasid vastavalt 3,4% ja 6,45%, nädalaga lisas kumbki vastavalt 15,42% ja 5,88%. Alphabet ja Uber tõusid reedel 1,8% ja üle 6%.
Tallinna ühistranspordi ümberkorraldused Lasnamäel on põhjustanud laialdast rahulolematust, sest linna uus võimuliit on asunud muutma toimivaid liine, tekitades ebamugavusi elanikele ja vähendades otseühendusi olulistesse sihtpunktidesse.
Neljapäeval toimus Lasnamäel arutelu Tallinna ühistranspordi liinimuudatuste üle, kus abilinnapea Kristjan Järvan püüdis selgitada plaanitavaid muudatusi. Linnavolikogu liige Karine Oganesjan kritiseeris uue linnavõimu otsuseid: «Jääb arusaamatuks, miks abilinnapea Kristjan Järvani eestvedamisel on otsustatud minna lõhkuma toimivaid ühistranspordiliine, millega Lasnamäe elanikud said sõita otse ilma ümberistumiseta nii Piritale kui ka lennujaama, rääkimata kalmistutest.»
Oganesjan väljendas muret, et kavandatud muudatused soosivad Viimsi elanikke Lasnamäe elanike arvelt, põhjustades pikemaid ja ebamugavamaid ümberistumisi ning soodustades auto kasutamist.
Eesti eksportivaid tehnoloogiaettevõtteid ei sega kõige rohkem maksud ega bürokraatia, vaid hoopis uutele turgudele murdmine, kõrged energiahinnad ja oskustööjõu puudumine, näitas Eesti Masinatööstuse Liidu värske uuring.
Üle Eesti mitmekümnele tuhandele inimesele tööd pakkuvate ja pea täies mahus eksportivate tehnoloogiaettevõtete suurimad mured pole praegu mitte paljuräägitud maksud ja bürokraatia, vaid hoopis uutele turgudele murdmine, energia hind ning oskustööjõu puudus, näitab Eesti Masinatööstuse Liidu värske uuring.
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul selgus augustis ja septembris tehnoloogiaettevõtete omanike ja juhtide seas läbiviidud uuringust, et valitsus saaks ja peaks astuma samme, et kasvatada Eesti suure lisandväärtusega eksporti.
